Автор: Helen Michaels

“Olime just abiellunud, noored inimesed… Veiko vennanaine rehkendas lausa välja, mitu minutit möödub, kui vanaema seltskonnas jälle pisipere kohta pärib – see oli justkui kohustuslik küsimus. Ja ehkki sa ise tead, et pisiperet ei tulegi, teed ikka head nägu,” ütleb Anu. Paariaastase proovimise järel ütles Veiko: „Nüüd aitab. Me ei proovi enam kunstlikult, sest ma ei saa kauem kõrvalt vaadata, kuidas sa oma kehale haiget teed.” Selle asemel hakkas ta aegamisi rääkima: „Võib-olla meie roll siin elus on hoopis teistsugune – võib-olla peaksime…