Автор: Eesti muinasjutt

Elasid kord kuningas ja kuninganna, kelle loss oli puhtast kullast. Kuninganna oskas võluda ja lisaks paljudele teistele imelistele asjadele oli tal ka üks väike peegel. Kui kuningas välja läks, vaatas kuninganna peeglisse ja võis sealt näha kõike: kuhu kuningas läks ja mida ta tegi, just nõnda, nagu oleks ta ikka kuninganna silma all olnud. Ükskord juhtus nii, et kuningas kõndis päris kaugele, kuni jõudis viimaks mereranda. Sealt leidis ta inimkeha, mille lained kuivale maale olid heitnud. Lähemalt vaadates nägi ta, et see oli üks vaene madrus. Tolle riided näisid aga…

Kunagi ammusel ajal läks Vanapagan kõrtsi omale teenrit otsima. Nägi teiste seas ühte, kes talle meeltmööda oli, iseäranis sellepärast, et ta teistest kõrtsis olijatest kõige rohkem lobises. Astus siis selle mehe juurde ja hakanud kaupa tegema. Teinud nad omavahel lepingu, et kumb kumbagi pahandada ei tohi, ei peremees poissi ega poiss peremeest. Ja kui üks teist ikkagi pahandab, siis võib teisele vastu nina lüüa. Vanapagan teinud head liigud ja viinud uue teenri kohe oma koju. Poisi nimi olnud Ants. Poiss saanud aru küll, et see vanapagan on, kes teda omale teenriks tahab…

Eesti…

Elasid kord kolm õde, kõik väga ilusad. Ühel kaunil päeval kiskusid nad tee ääres lina. Sealt juhtus mööda sõitma kuningas, kes neiusid märkas. Ta käskis hobused kinni pidada ja alustas…

Külmal talveajal hulkunud üks äranälginud rebane mööda metsa ja otsinud endale toitu. Viimaks olnud rebasel mets risti ja põiki läbi käidud, aga siiski polnud talle midagi silma hakanud, mida oleks võinud suhu panna. Kogemata kombel tulnud rebane ühe tee äärde. Seal näinud ta eemalt üht meest kalakoormaga tulemas. Rebasel kohe hea nõu…

Elas kord mees, kes oli puruvaene ja rikas samaaegselt. Tal oli nii palju lapsi, kes talle rõõmu tõid, aga ilmaski ei jõudnud ta piisavalt raha teenida, et neid kõik ära toita. Seetõttu lahkus ta kodunt, et minna tööle kauge maa kuninga…